Värskemat infot piiriveest ja viirustest.
Piirivee autor: Sergei Evgenevitsh Postnov - Tehnikateaduste kandidaat, Euroopa Teaduste Akadeemia kahe ordeni kavaler. Töökoht N. Žukovski nimeline Föderaalne Aero- ja hüdrodünaamika instituut.
Uurimistöös on vahetult osalenud:
Venemaa Teaduste akadeemia
juures asuv, Moskva N.Gamalei nimeline Epidemioloogia ja mikrobioloogia
teadusliku uurimise instituut; M.V. Mezentseva, bioloogiateaduste doktor, D.
Ivanovski nimeline viroloogia teadusliku uurimise instituut, A.V.
Podtsherniajeva, professor, meditsiiniteaduste doktor, Venemaa riiklik
geneetika uurimise instituut, Raadiotehnika instituut, Setshinevi nimeline
Meditsiiniakadeemia, raadioelektroonika uurimise instituut, Narkoloogia
teadusliku uurimise keskus, Ökoloogia ja evolutsiooni teadusliku uurimise
instituut, Toiduainete biotehnoloogia ülikool, Moskva Riiklik Ülikool ja
Harkovi Ülikool ning Peterburi Kehakultuuri instituut.
---------------------------------------------------------------------------------------------
Tegemist on põhimõtteliselt uue teadussuunaga. Kui vaatame 3000 aasta tagusesse aega, siis tol ajal raviti inimesi. Keskajal alustati haiguste raviga. Sellele järgnes organite ravimine. Praegusel aastasajal ravitakse inimese genoomi ja siin on juba tegemist molekulide grupiga. Natuke veel ja meedikud hakkavad ravima molekuli ennast. Inimene kui selline on juba kõigil meelest läinud. Me ju ravisime genoomi terveks, mida see inimene veel siia puutub?!
---------------------------------------------------------------------------------------------
Tegemist on põhimõtteliselt uue teadussuunaga. Kui vaatame 3000 aasta tagusesse aega, siis tol ajal raviti inimesi. Keskajal alustati haiguste raviga. Sellele järgnes organite ravimine. Praegusel aastasajal ravitakse inimese genoomi ja siin on juba tegemist molekulide grupiga. Natuke veel ja meedikud hakkavad ravima molekuli ennast. Inimene kui selline on juba kõigil meelest läinud. Me ju ravisime genoomi terveks, mida see inimene veel siia puutub?!
Kõik aga pole sugugi nii lihtne. Tänaseks on selge, et selline lähenemine on tupiktee. See kõik meenutab II Maailmasõja eelset perioodi, kus pidevalt suurendati lennukimootorite võimsuseid ja prooviti teha superlennukit, kuid see oli tupik – lennuk saavutas maksimumkiiruseks 500-600 km/h ja kõik. Mitte kriipsugi rohkem. See oli propellermootorite lagi. Läbimurdeks olid reaktiivmootorid.
Meie mingit läbimurret ei teosta, kuid me vaatleme organismi kompleksselt ehk siis kõiki organeid kui tervikut. Mis aga meie organeid organismi sees ühendab? Vesi! Laps koosneb 90% veest, naine sisaldab 80% vett ja mees 70%. Vesi, nagu järjest rohkem selgub, ei ole sugugi nii lihtne asi kui kooliõpikus kirjutatakse.
Piirivesi ei ole kõige õigem väljend. Kõige õigem oleks piirikihis olev vesi. Tegemist on teadusharuga, millel on vanust rohkem kui 100 aastat. Iga keha pinnal, mille ümber toimub vedeliku või gaasi liikumine, eksiteerib kiht, mille voolukiirus on null. Selle kihi paksus veel on alla 1 mm. Pole vahet, kas tegu on vees liikuva objektiga või lennukiga. Ka üle helikiirusel liikuva lennuki tiival eksisteerib õhu kiht, mille liikumiskiirus on võrdne nulliga. See puudutab aero- ja hüdrodünaamikat.
Meile kõige tuntum piirikiht asub Maa pinnal ja tema kõrguseks on umbes 4-5 km. Sellest alast kõrgemal puhuvad juba läänest itta tuuled, millede kiirus ületab isegi 300 km/h. Meil siin all aga on sootuks teine maailm. Tuul puhub siia-sinna, kõikvõimalikud õhupöörised jne. Täpselt sellisena peab end ülal ka piirikihi vesi. Selles on oma mikromaailm ja termodünaamika- ning füüsikaseadused.
Füüsikas vaadeldakse piirivett kui autonoomset objekti – vett vees. Mõõteseadmed registreerivad vee erinevusi kuni 300 mikroni kauguseni eseme pinnast.
Kordan teile veelkord – kõik millest ma teile räägin on mõõteriistadega mõõdetav. Kogu metoodika, mille alusel me tegime katseid rakkudega, loomadega ja vabatahtlikega on Venemaa Tervishoiuministeeriumi poolt heaks kiidetud ning üldkasutuses.
Inimese organismis moodustub erütrotsüütide, rakkude ja teiste osade ümber oma personaalne piirivee kiht, mis nagu puhver kaitseb teda väliste mõjutuste eest ning millel on raku elus kolossaalselt tähtis roll.
Kui me selleni jõudsime siis oli selge, et asume õigel teel. Mõõtmised näitasid, et selle vee omadused on praktiliselt samad, mis vereplasmas - rakkudevahelises ruumis oleval veel. See viis meid järgmisele mõttele, et kui see tõepoolest on õige, siis peab sellel veel olema väga suur bioloogiline aktiivsus ja nii see ka oli.
Katse viisime läbi Moskva Riiklikus Ülikoolis. Kaks anumat, milledest ühes inimveri ja teises piirivesi seisid teineteisest 10 mm kaugusel. Mõõtsime vees lahustunud hapniku hulka. Me teadsime, et veri pärineb absoluutselt tervelt doonorilt. Kui me verega anumat hakkasime piirivee anumale lähemale viima, asus see väga kummaliselt käituma – tekkis kardiogrammile sarnanev pilt tippude vahega 15 minutit. Seejärel tegime katse naise verega, kes oli hiljuti põdenud astmat ja taas toimus vee tavapärases karakteristikus muutus. Seejärel lähendasime veele radioaktiivset tooriumi sisaldava kalibreerimisampulli – selles oli ohutu kogus ainet ja seda võis kaasas kanda ning taas reageeris vesi väga energiliselt ning rõhutan veelkord – anumad kokku ei puutunud, kõik toimus distantsilt. Toimus see, et uurimisobjektist sai uurimissubjekt, kellel on isiklik tagasiside ja isiklik iseloom ning -käitumine. Vesi andis välise mõjutuse korral tagasisidet.
See rõõmustas meid, sest inimveri käitub täpselt samamoodi. On olemas verepuhastusprotseduur nimega dialüüs, kus on vastassuundades liikuvad vood. Seesmises torus liigub veri ja välimises torus liigub kas füsioloogiline lahus või keemiliselt puhas vesi. Veri ja välimises torus liikuv vesi omavahel kokku ei puutu, küll aga tekivad veele mõningad vere füüsikalised omadused.
Veri, lümf, rakkudevahelises ruumis ja rakkudes olev vesi erineb sellest veest mida me joome väga oluliselt. Jah, nii seal kui siin on H2O, kuid nende füüsikalised karakteristikud on täiesti erinevad. Piirivesi aga on inimorganismis oleva vedelikuga 1:1.
Organismi siseselt on vesi ainult piirivee seisundis. Kui võtame arteri ning vaatame seal asuvate erütrotsüütide omavahelist kaugust. Keskmiselt on inimeses 6 liitrit verd. 50% plasmat ja 50% erütrotsüüte. Kui arvestame kokku erütrotsüütide pinna, moodustab see umbes 3500 m2. Kui me selle kihi peale valame 3 liitrit vereplasmat, moodustub kiht mille paksus on alla 1 mikroni. Meie seadmed hakkavad muutusi registreerima kui kihi paksus on 300 mikronit, siin on aga kihi paksuseks 1 mikromeeter. Inimraku maksimaalne suurus on 50 mikromeetrit, see aga sisaldab tuuma, vakuoole, organoide jne. Meil on bioloogiliste objektide omavaheline kaugus umbes 6 mikromeetrit. See tähendab, et me tegutseme piirkonnas, mis kindlustab piirikihi maksimaalse töövõime ja selle kihi moodustavad bioloogilised objektid ise.
Igal bioloogilisel objektil on oma piirivee kiht, mis kindlustab talle maksimaalselt head elutingimused.
Organismi üheks eluliselt tähtsaimaks ülesandeks on õige struktuuriga piirivee säilitamine igas organis, ja rakus.
Meid juhtis selleni akadeemik Anenkovi töö (Metshnikovi nimeline akadeemia, St.Petersburg), milles ta uuris vee optilist tihedust normaalses organis ja vähki nakatunud organis. Vähi poolt kahjustatud organi vesi erineb terves organis olevast veest. Me kordasime neid katseid ja saime sellele kinnituse.
https://www.youtube.com/watch?
Piirivee viiruste- ja bakterite vastane toime.
Biofüüsik ja toitumisekspert Aleksandr Sergeevitsh Zelenkov,
programmi „Terve Maa“ juht.
Kui kusagil räägitakse, et jah, mõjub bakteritele ning viirustele, siis enamasti lastakse see fraas kõrvust mööda. Enamikele inimestele aga assotsieerub sõna „viirus“ ainult gripiga – tuli ja läks, juba on suvi ning ongi kõik korras. Ütlen kohe, et selle asjaga ei ole kõik nii lihtne kui tundub. Gripp on kiirelt kulgev viirusinfektsioon. Veel on aga rida teisi viirusinfektsioone, mis ühel või teisel viisil meie kõigi kehas toimetavad. Kasvõi herpes – enamik inimestest ei tea, et see viirus elab närvisüsteemis ja lammutab seda. Selle viirusega on nakatunud praktiliselt 95% inimkonnast. Tugeva immuunsüsteemi korral on herpese viirus justkui uinunud olekus ja kulutab meid seespidiselt. Meeliskohad on pea- ja seljaaju kui ta aga huule peale ohatise villidena välja kargab, siis see on justkui tema olemasolu manifest ning märk immuunsüsteemi väsimisest. Muidu aga elab ta ilma igasuguste sümptomiteta. Meditsiin tunnustab ametlikult 8 herpese vormi – Epstein-Barr, tsütomegaloviirus, I ja II tüübi herpes jt. Kõik aeglaselt kulgevad viirushaigused lõpevad aga ühe ja sama asjaga, sarnane sellega, mida ma teile hüpoksia kohta rääkisin - erinev probleemijada, mis lõpeb onkoloogilise probleemiga.
Meditsiin on aga viiruste suhtes praktiliselt võimetu kui siis ainult väga karmitoimelised preparaadid, mis lisaks viirusele hävitavad ka maksa ja neerud või siis suruvad viiruse sümptomid ajutiselt alla ja sedagi vaid väga väheste viirustega.
Kui kusagil räägitakse, et jah, mõjub bakteritele ning viirustele, siis enamasti lastakse see fraas kõrvust mööda. Enamikele inimestele aga assotsieerub sõna „viirus“ ainult gripiga – tuli ja läks, juba on suvi ning ongi kõik korras. Ütlen kohe, et selle asjaga ei ole kõik nii lihtne kui tundub. Gripp on kiirelt kulgev viirusinfektsioon. Veel on aga rida teisi viirusinfektsioone, mis ühel või teisel viisil meie kõigi kehas toimetavad. Kasvõi herpes – enamik inimestest ei tea, et see viirus elab närvisüsteemis ja lammutab seda. Selle viirusega on nakatunud praktiliselt 95% inimkonnast. Tugeva immuunsüsteemi korral on herpese viirus justkui uinunud olekus ja kulutab meid seespidiselt. Meeliskohad on pea- ja seljaaju kui ta aga huule peale ohatise villidena välja kargab, siis see on justkui tema olemasolu manifest ning märk immuunsüsteemi väsimisest. Muidu aga elab ta ilma igasuguste sümptomiteta. Meditsiin tunnustab ametlikult 8 herpese vormi – Epstein-Barr, tsütomegaloviirus, I ja II tüübi herpes jt. Kõik aeglaselt kulgevad viirushaigused lõpevad aga ühe ja sama asjaga, sarnane sellega, mida ma teile hüpoksia kohta rääkisin - erinev probleemijada, mis lõpeb onkoloogilise probleemiga.
Meditsiin on aga viiruste suhtes praktiliselt võimetu kui siis ainult väga karmitoimelised preparaadid, mis lisaks viirusele hävitavad ka maksa ja neerud või siis suruvad viiruse sümptomid ajutiselt alla ja sedagi vaid väga väheste viirustega.
Herpesega aga jah, määrisite natuke salvi
huule peale, vill kadus aga organismi sisemusest ei suuda teda keegi kätte
saada.
Sergei Jevgenievitsh Postnov juba oma esinemises vihjas, et piirivesi kõrvaldab herpese I ja II tüübi täielikult – siin on tegemist kinnitatud uurimistulemustega ja ta omab õigust sellest avalikult rääkida. Teised tüved hävitatakse täpselt samuti, kuid avalikult sellest rääkida veel ei tohi, kuid kuluaarivestluses ta neid andmeid kinnitas. Loomulikult kui ta saab hakkama herpese I ja II tüübiga ning C-hepatiidiga, siis on selge, et pikemaajalise tarvitamise korral ta muudab inimese kui elukeskkonna ebamugavaks ka mistahes teise viiruse jaoks. Algul viiruse aktiivsus väheneb ja mõju nõrgeneb ning seejärel ta lahkub organismist.
Sama toimub ka bakteritega. Kõik bakteriaalsed infektsioonid, mis meil on, kasvõi näiteks krooniline bronhiit, ta võib piirivee foonil alguses ägeneda – toimub aktiivne rögaeritus ja inimene satub paanikasse – seda ei tohi karta! Välja võivad lüüa väga erinevad lööbed ja isegi kuldne stafülokokk ning otse loomulikult on see ebameeldiv. See ei pea juhtuma kõikide inimestega, kuid on näiteid, kus see on toimunud ning see periood tuleb lihtsalt üle elada ja sellest tuleb jõuga läbi minna. Vähendada piirivee kogust, juua rohkem vett ja samas tuleb olla teadlik, et tulevikus on meie elu kvaliteet sootuks teisel tasandil. Läbi selle protseduuri aitame me oma organismi väga palju.
Piirivesi omab nn. füüsikalisi etalon-parameetreid, mis ei vasta viiruseid ja baktereid ümbritsevale piiriveele ja läbi selle ei aja ta neid välja mitte ainult verest, kust arstid teda avastada võivad, vaid ta aetakse välja ka latentsetest seesmistest reservuaaridest. Meil on lümfoidne kude, meil on rakkudevaheline ruum, mis on kaasaegse meditsiini jaoks täielik must auk – kõik need viirused ja bakterid aga just seal istuvadki ning vere analüüsi kaudu ei ole arstil praktiliselt võimalik mitte midagi avastada, eriti veel läbi nende kõige odavamate riiklike metoodikate, mida nn. „tasuta meditsiin“ pakub. Seal ei olegi mitte midagi võimalik näha, nüüd aga hakkab inimene tarvitama piirivett ja ennäe imet – välja ilmus 20 aasta vanune süüfilis. See pole nali, see on meie praktikas juhtunud. Tegemist on mulle tuttava inimesega, kes oli teadlik, et tal on see haigus kunagi olnud ning igal aastal ta külastab regulaarselt haiglat ja on seal tilgutite all ning kõik oli korras. Nüüd aga kui ta hakkas piirivett tarvitama lõi see kõik võimsalt õitsele kui kinnikasvanud konnatiik ning arstid ütlesid, et tegemist on värske nakkusega. Inimene, ta on aga juba soliidses vanuses, tal on lapsed ja perekond, ta ei tõmba kusagil ringi ning tal puudus igasugune nakatumisvõimalus. Välja tuli aga see, et haigus on tema sees 20 aastat ilma ühegi sümptomita toimetanud. Arstid aga 20 aastase raviga sellest haigusest jagu ei saanud. Nad kas ei suuda seda avastada või siis kui inimene külmetas ja tundis end ebamugavalt ning midagi see vereproov vist isegi näitas, pannakse talle kohe tilguti. Mistahes antibiootikum sealt veeni niriseb, see püüab seda haigust veres aga peita ning varjata ning ta kaob sealt ning analüüs ongi korras. Nii oli see kestnud igal aastal ja 20 aastat järjest. See on üks neist karmimatest meetoditest, mis mulle praktilisest elust teada on.
Taolisi infektsioone on aga meie
organismis palju. Ka naised, kes regulaarselt kontrollis käivad, ka neil
avastatakse bukettide kaupa kõikvõimalikke parasiite ja me olime arvamusel, et
kuna on tegemist tasulise teenusega, siis lihtsalt saab rohkem raha küsida aga
uurimine näitas, et paljudel naistel lööbki kogu bukett igal aastal välja ja
siis neid ravitakse ja samas oli ka neid, kellele piisas ühest ravist ning kõik
oli hästi. Piirivesi aga klopib meie varjatud salasoppidest kogu seal peituva
saasta välja ning toob päevavalgele. See on justnagu vana aja pesu
pesemine, kus mustus kurikatega kangast välja taoti.
Ingliskeelses inforuumis kutsutakse piirivett „eraldavaks“ veekihiks, sest temas ei ole mingeid lahustunud osakesi. Kui me näiteks paneme veeklaasi lusika ning püüame teda võimsa mikroskoobiga vaadata ning lisame veel ka tärklist, et oleks midagi võimalik eristada siis vahetult lusika ümber olev veekiht on ideaalselt puhas. Tärklise osakesed tõugatakse eemale. Piirivesi ei talu enda sees mitte midagi füüsikalist. Läbi selle efekti püüab piirivesi organismis tõmmata ka kõiki baktereid ja viiruseid kuhu? Jõkke - lümfisüsteem, vereringe ja edasi tegeleb sellega juba immuunsüsteem. Võib pöörduda ka arsti poole ning tarvitada antibiootikume ning nende mõju on piirivee foonil kordades tugevam.
Piirivee kasutamine farmakoloogiliste preparaatidega – vahetu kooskasutamine on keelatud. Miks?
Ingliskeelses inforuumis kutsutakse piirivett „eraldavaks“ veekihiks, sest temas ei ole mingeid lahustunud osakesi. Kui me näiteks paneme veeklaasi lusika ning püüame teda võimsa mikroskoobiga vaadata ning lisame veel ka tärklist, et oleks midagi võimalik eristada siis vahetult lusika ümber olev veekiht on ideaalselt puhas. Tärklise osakesed tõugatakse eemale. Piirivesi ei talu enda sees mitte midagi füüsikalist. Läbi selle efekti püüab piirivesi organismis tõmmata ka kõiki baktereid ja viiruseid kuhu? Jõkke - lümfisüsteem, vereringe ja edasi tegeleb sellega juba immuunsüsteem. Võib pöörduda ka arsti poole ning tarvitada antibiootikume ning nende mõju on piirivee foonil kordades tugevam.
Piirivee kasutamine farmakoloogiliste preparaatidega – vahetu kooskasutamine on keelatud. Miks?
Meie organismi jaoks on tegemist
toksiiniga ja piirivesi võitleb kõikide toksiinidega ning püüab neid koheselt
neutraliseerida. Mistahes ravim neutraliseeritakse piirivee poolt momentaalselt
ning tema efekt on null või mitmeid kordi väiksem. Kui aga ravimit võtta 1 tund peale piirivee manustamist, siis piirivesi hakkab ravimi toimet
võimendama. Kõige võimsamalt
võimenduvad viiruste- ja bakterite vastased preparaadid. On
viirustevastased preparaadid, mida enam ei kasutata, sest nende toime on
väheefektiivne ning uuringud näitavad, et bakterid on nendest juba toituma
hakanud. Viisime preparaadiga „Ridostin“ läbi terve rea katseid. Algul oli tema
efektiivsus null – tal puudus mistahes toime. Peale piirivett aga tõusis tema
efektiivsus sadu kordi. Piirivesi ise võitleb bakterite ja viirustega ja kui
tund pärast vee joomist võtta ravimit, siis ravimi toime võimendub kümneid,
paiguti isegi sadu kordi. Iseenesest on
tegu väga hea efektiga, sest ravim on toksiline ja läbi selle on võimalik tema
doseeringut tunduvalt vähendada.
Toon näite oma tutvusringkonnast: papilloomid ja soolatüükad kadusid poole aastaga. Ärge unistage, et tegu on imepreparaadiga, mis kõik mured koheselt lahendab! See inimene avastas selle täiesti juhuslikult. Poole aasta möödudes olid käed puhtad. Varem ta aga käis ühe nahaarsti juurest teise juurde ja iga kord jälle midagi eemaldati. Piirivesi on pehmetoimeline. Farmakoloogilised ravimid aga ravivad, noh mitte ei ravi aga lämmatavad kõik sümptomid ning teevad seda kiirelt. Piirivesi aga kuulub leebete mõjutajate hulka nagu nõel- ja kaaniravi, bioaktiivsed toidulisandid jne. Leebeid mõjutajaid tuleb aga tarvitada pikaajaliselt ja alles siis hakkavad nad oma võimsat mõju avaldama – kindlas rütmis tilkuv vesi purustab garaniitkivi ja raudteerööpa. Rahulikult ja väikeste doosidega saavutame me super-resultaadi. Sealjuures toimub kõik ilma organismi puhastusmehhanisme lõhkumata.
Piiriveel puuduvad mistahes kahjustavad kõrvaltoimed, kuid tal on teatud ajaline aken, milles võivad mõned protsessid ägeneda. Detoksikatsioon ja muud puhastusprotsessid ei pruugi alati just kõige meeldivamalt kulgeda. Praktikas on kõige rohkem esinenud: valud liigestes ja selgroos – väljuma hakkavad sinna ladestunud soolad – ärge kartke ja lihtsalt vähendage doosi (pihustamiskordade arvu). Peaasi, et te ei katkestaks manustamist täielikult, sest katkestamise korral organism paneb ennast lukku ning uuesti alustamine on juba märksa keerulisem. Organism konserveerib kõik oma senised valukohad ning nende uuesti avamine on juba raskem ning aega nõudvam. Aeglaselt liikuval rongil kulub täiskiiruse saavutamiseks tunduvalt vähem energiat kui täielikult seisva rongi liikvele saamiseks. Toimida tuleb täpselt samuti nagu bioaktiivsete toidulisanditega – mitte mingil juhul doseeringuid suurendada – see ei kiirenda probleemi lahendamist.
Teine väga sagedane ilming on kõikvõimalikud nahalööbed. Enamus ütleb, et see on allergia. On olnud juhus, kus inimene esmakordselt pihustas piirivett aga see on ju oma valemilt H2O ning tal kohe tekkis ka nahalööve. See ei ole allergia vaid käivitus tormiline naha puhastusprotsess. See kõik oli juba nahas olemas, ent polnud silmaga nähtav. Inimese esmane reaktsioon on muidugi see, et kõiges on süüdi preparaat ning ta lõpetab selle võtmise ning kuulutab kõigile, et tegu on totaalse pettusega. Tarvis oleks aga olnud seda vett manustada kasvõi üle päeva või isegi üle mitme päeva ning suurendada puhta joogivee tarbimist 1-1,5 liitrilt 2-3 liitrini (kui neerud vastu peavad) päevas ja kõik olekski lahenenud – jääkained tuleb millegagi organismist välja pesta.
Kolmas on röga eritus, kus läbi bronhide väljutatakse jääkaineid meie lümfisüsteemist.
Neljandaks on vererõhu kõikumine. Neid ilminguid on veel aga need neli on kõige enam levinud.
Piirivesi on spasmolüütilise toimega ning tema manustamisel vererõhk pikkamööda normaliseerub. Tal on veresooni laiendav toime. Inimesed, kelle peavalu on tingitud näiteks spasmidest või ahenenud veresoontest, annab piirivee manustamisel peavalu üpriski kiiresti järele.
Toon näite oma tutvusringkonnast: papilloomid ja soolatüükad kadusid poole aastaga. Ärge unistage, et tegu on imepreparaadiga, mis kõik mured koheselt lahendab! See inimene avastas selle täiesti juhuslikult. Poole aasta möödudes olid käed puhtad. Varem ta aga käis ühe nahaarsti juurest teise juurde ja iga kord jälle midagi eemaldati. Piirivesi on pehmetoimeline. Farmakoloogilised ravimid aga ravivad, noh mitte ei ravi aga lämmatavad kõik sümptomid ning teevad seda kiirelt. Piirivesi aga kuulub leebete mõjutajate hulka nagu nõel- ja kaaniravi, bioaktiivsed toidulisandid jne. Leebeid mõjutajaid tuleb aga tarvitada pikaajaliselt ja alles siis hakkavad nad oma võimsat mõju avaldama – kindlas rütmis tilkuv vesi purustab garaniitkivi ja raudteerööpa. Rahulikult ja väikeste doosidega saavutame me super-resultaadi. Sealjuures toimub kõik ilma organismi puhastusmehhanisme lõhkumata.
Piiriveel puuduvad mistahes kahjustavad kõrvaltoimed, kuid tal on teatud ajaline aken, milles võivad mõned protsessid ägeneda. Detoksikatsioon ja muud puhastusprotsessid ei pruugi alati just kõige meeldivamalt kulgeda. Praktikas on kõige rohkem esinenud: valud liigestes ja selgroos – väljuma hakkavad sinna ladestunud soolad – ärge kartke ja lihtsalt vähendage doosi (pihustamiskordade arvu). Peaasi, et te ei katkestaks manustamist täielikult, sest katkestamise korral organism paneb ennast lukku ning uuesti alustamine on juba märksa keerulisem. Organism konserveerib kõik oma senised valukohad ning nende uuesti avamine on juba raskem ning aega nõudvam. Aeglaselt liikuval rongil kulub täiskiiruse saavutamiseks tunduvalt vähem energiat kui täielikult seisva rongi liikvele saamiseks. Toimida tuleb täpselt samuti nagu bioaktiivsete toidulisanditega – mitte mingil juhul doseeringuid suurendada – see ei kiirenda probleemi lahendamist.
Teine väga sagedane ilming on kõikvõimalikud nahalööbed. Enamus ütleb, et see on allergia. On olnud juhus, kus inimene esmakordselt pihustas piirivett aga see on ju oma valemilt H2O ning tal kohe tekkis ka nahalööve. See ei ole allergia vaid käivitus tormiline naha puhastusprotsess. See kõik oli juba nahas olemas, ent polnud silmaga nähtav. Inimese esmane reaktsioon on muidugi see, et kõiges on süüdi preparaat ning ta lõpetab selle võtmise ning kuulutab kõigile, et tegu on totaalse pettusega. Tarvis oleks aga olnud seda vett manustada kasvõi üle päeva või isegi üle mitme päeva ning suurendada puhta joogivee tarbimist 1-1,5 liitrilt 2-3 liitrini (kui neerud vastu peavad) päevas ja kõik olekski lahenenud – jääkained tuleb millegagi organismist välja pesta.
Kolmas on röga eritus, kus läbi bronhide väljutatakse jääkaineid meie lümfisüsteemist.
Neljandaks on vererõhu kõikumine. Neid ilminguid on veel aga need neli on kõige enam levinud.
Piirivesi on spasmolüütilise toimega ning tema manustamisel vererõhk pikkamööda normaliseerub. Tal on veresooni laiendav toime. Inimesed, kelle peavalu on tingitud näiteks spasmidest või ahenenud veresoontest, annab piirivee manustamisel peavalu üpriski kiiresti järele.
Kui me tarvitame piirivett, siis väheneb hüpoksia. Tavaelus me hapnikuvaegust ei tunneta ning meie aju on juba teatud hapnikutasemega adopteerunud. Kui me selle kõrvaldasime ja aju hakkas rohkem hapnikku saama, ehmatab see teda tugevalt ja koheselt antakse käsklus veresoontel kokku tõmbuda. See aga tekitab ajutise vererõhu üleshüppamise. Kui piirivee tarvitamisel vererõhk hüplema hakkab tähendab see seda, et tegu on 100%lise hüpoksiaga.
Kõige selle ilmnedes ärge katkestage piirivee manustamist, vaid vähendage selle doosi ja jooge rohkem puhast vett.
Peterburis on tehtud katseid, kus viiruste massilise leviku perioodil, inimesed kes kasutavad metrood ja teisi ühistranspordivahendeid, kui pihustavad piirivett ninasõõrmetesse ja kurku annab see praktiliselt 100% garantii, et selles piirkonnas on olemas barjäär. Kui viirus on juba organismi sattunud siis on temaga võitlemine märksa raskem ning siis on vaja sadat erinevat asja, et keha selle kõigega toime saaks. Kui me aga tekitame barjääri põskkoobastesse ja suhu, siis viirusel praktiliselt puudub võimalus end millegi külge haakida. Inimesed on selliselt suutnud tervetena püsida läbi kogu talve, isegi kui kõik ümberringi on haiged.
Viirusel on ainult 2 võimalust sissetungiks – suu ja nina. Läbi silmade ning kõrvade on asi väga väikese tõenäosusega
ning läbi nende kehaavade, mis nabast allpool asuvad, no sealtkaudu ei tiku
gripiviirus meile kindlasti ligi. Ninna ja suhu pihustades on aga peaaegu 100%
garantii, et viirus teile külge ei hakka.
Kõige huvitavamad on aga aeglaselt kulgevad infektsioonid. Väga põnev tegelane on viirus SV40 – onkoviirus, mis kutsubki konkreetselt esile onkoloogilise protsessi. Kõik viirusinfektsioonid, varem või hiljem, põhjustavad onkoloogilisi protsesse, sest immuunsüsteem võib ühel hetkel nendega võitlemise lõpetada.
Kõige huvitavamad on aga aeglaselt kulgevad infektsioonid. Väga põnev tegelane on viirus SV40 – onkoviirus, mis kutsubki konkreetselt esile onkoloogilise protsessi. Kõik viirusinfektsioonid, varem või hiljem, põhjustavad onkoloogilisi protsesse, sest immuunsüsteem võib ühel hetkel nendega võitlemise lõpetada.
Enamikke vähiprotsesse aga kahjuks ongi seotud nii toksikoosi
kui hüpoksiaga ja herpesega. See on küll minu
isiklik arvamus aga kaasaegne meditsiin on nende 8 herpesestammiga jooksnud
totaalsesse tupikusse ning nad kujutavad endast inimtervisele väga suurt ohtu,
sest nad kahjustavad tervist pidevalt ning varjatult.
SV40 on konkreetne onkoviirus, mis on nakatanud 30-35% elanikkonnast (numbrid erinevad sest Venemaa ja USA statistikameetodid on veidi erinevad). Piltlikult võib öelda, et 1/3 inimestest, keda me näeme või tunneme on onkoviirusesse nakatunud. Mingil ajaperioodil suudab immuunsüsteem seda kontrolli all hoida, aga stress ja vanuselised iseärasused või veel miski faktor, mis sunnib immuunsüsteemi efektiivsust teatud piirist allapoole ning ongi võimalus, kus see viirus väga võimsalt tegutsema hakkab. Teda on reaalselt võimalik avastada vaid väga keerukate testide abil ning mitte igal laboril pole võimekust selle viiruse avastamiseks.
Targem
ja odavam on kasutada piirivett kui profülaktilist vahendit, sest ta viib
selle viiruse organismist täielikult välja. See ei toimu 1-2 kuuga. 6-12 kuuga on aga organismi puhastumine
täiesti võimalik. 6-12 kuud ongi
statistiliselt keskmine viiruste organismist väljutamise aeg. Kõik sõltub
immuunsüsteemi tugevusest ja inimese isiklikest sisselülitatud „käsipiduritest“.
12 kuuga peaks olema viirustest puhastunud ka organismi kõik latentsed
reservuaarid ja rakkudevaheline ruum ja mida kauem me vee manustamist jätkame,
seda väiksemaks muutub mistahes nakatumisvõimalus. Juba selle nimel, et
onkoviirus kehast välja saada, tasub see asi ennast kuhjaga ära.
Toidulisanditega pole võimalik viirusest lahti saada. Kui teile räägitakse mingitest lisanditest, mis hävitavad viiruseid ja ma tean, et selliseid kõnelejaid on praegu väga palju, tõuske kohe püsti ja lahkuge. Viirustega ei tegele mitte ükski bioaktiivne toidulisand, see pole võimalik. Küll aga tugevdab toidulisand immuunsüsteemi võitlusvõimet ja immuunsüsteem omakorda saab viirusega hakkama. Just selliselt see ka reaalses elus toimib. Viirustele saavad vastu ainult väga toksilised farmakoloogilised preparaadid ja see ei puudata mitte kõiki viiruseid. Piirivesi aga töötab sujuvalt ning kõikidega. Me oleme teinud reaalsed uuringud, mis näitasid, et viirus on organismist täielikult kadunud.
SV40 on tehislik viirus, mis tekkis siis, kui tehti polümüeliidi vaktsiini. Seda kasvatati rohepärdikute neerudest saadud seerumil. Rohepärdikud ja makaagid aga olid onkoviirusega nakatunud (viirus ei põhjusta pärdikutel haigestumisi) – inimeste jaoks oli tol ajal tegemist täiesti tundmatu viirusega. Onkoviirusest polnud keegi midagi kuulnud ja tehti rumalus, mis tabas tervet maailma – polümüeliidivaktsiini kasvatati rohepärdikute neeruseerumil ja sinna haakis ennast ka SV40 ja nii omab täna 1/3 inimkonnast rohepärdikutelt pärinevat onkoviirust. Kõik on väga lihtne.
Ma räägin edasi siis kui kaamera on välja lülitatud, kuid sama tõsine olukord on meil hepatiitidega…
Toidulisanditega pole võimalik viirusest lahti saada. Kui teile räägitakse mingitest lisanditest, mis hävitavad viiruseid ja ma tean, et selliseid kõnelejaid on praegu väga palju, tõuske kohe püsti ja lahkuge. Viirustega ei tegele mitte ükski bioaktiivne toidulisand, see pole võimalik. Küll aga tugevdab toidulisand immuunsüsteemi võitlusvõimet ja immuunsüsteem omakorda saab viirusega hakkama. Just selliselt see ka reaalses elus toimib. Viirustele saavad vastu ainult väga toksilised farmakoloogilised preparaadid ja see ei puudata mitte kõiki viiruseid. Piirivesi aga töötab sujuvalt ning kõikidega. Me oleme teinud reaalsed uuringud, mis näitasid, et viirus on organismist täielikult kadunud.
SV40 on tehislik viirus, mis tekkis siis, kui tehti polümüeliidi vaktsiini. Seda kasvatati rohepärdikute neerudest saadud seerumil. Rohepärdikud ja makaagid aga olid onkoviirusega nakatunud (viirus ei põhjusta pärdikutel haigestumisi) – inimeste jaoks oli tol ajal tegemist täiesti tundmatu viirusega. Onkoviirusest polnud keegi midagi kuulnud ja tehti rumalus, mis tabas tervet maailma – polümüeliidivaktsiini kasvatati rohepärdikute neeruseerumil ja sinna haakis ennast ka SV40 ja nii omab täna 1/3 inimkonnast rohepärdikutelt pärinevat onkoviirust. Kõik on väga lihtne.
Ma räägin edasi siis kui kaamera on välja lülitatud, kuid sama tõsine olukord on meil hepatiitidega…
Kõik eelnev puudutab ka seeni ja helminte, sest kõikidel nendel sellidel on oma personaalne piirivee kiht.
Sergei Evgenevitsh Postnov: piirivesi on antud hetkel üks kõige võimsamaid viirustevastaseid vahendeid üleüldse. Sest ta ulatub ka raku sisemusse peitunud viirusteni. Kusjuures on avastatud ka tema toimemehhanism. Viirus tungib organismi ja seejärel rakku. Viirus haagib end DNA või RNA molekuli külge või võtab raku juhtimise enda kontrolli alla ja rakk hakkab ise viirust tootma. Me uurisime järgmisi viiruseid: inimese gripp, seagrippi ja tema California tüve ja seagripi pandeemilist vormi, onkoviirust SV40, hiirte entsefalokardiidiviirust, mis on nende jaoks surmav; I ja II tüübi herpest - viirus, sõltumata sellest, kas ta on RNAs või DNAs – piirivesi alandab kolmekordselt nende kõikide aktiivsust. Piirivee toimel inaktiveerivad viirusel 2 retseptorit ning just need, mille abil ta tungib rakku ja geneetilisse materjali. See info on kullast väärtuslikum.
Onkoviirus SV40, tuginedes statistikale, leidub 61% onkohaigete organismis. 60ndatel aastatel oli suur skandaal ja kogu polümüeliidi vaktsiin hävitati, kuid viirus hakkas oma elu elama. Usa ja Venemaa andmetel on 30-35% Maa elanikkonnast selle viiruse kandjad. Me võtsime vabatahtlikud vanusegruppidest 67-82 ja 19-27 (sportlased). Kui esimene grupp võis veel seda vaktsiini saada, siis teine grupp kindlasti mitte. Andsime inimestele piirivett individuaalsete doseeringutega ning 2 kuu möödudes saadud tulemused jahmatasid kõiki. Tegime sama katse ka ahvidel ja inimestel. Ahvidel 2 kuuga täielik vabanemine 47% ja inimestel 88%.
SV40: https://et.wikipedia.org/wiki/
Herpesviirused põhjustavad väga erinevaid haigusi alates huule herpesest ja lõpetades kasvajatega. Muuhulgas tekitava herpesviirused näiteks genitaalherpest, tuulerõugeid, vöötohatist, mononukleoosi, looteinfektsioone, laste roseooli, lümfoomi, Castlemani tõbe ja Kaposi sarkoomi. Milline infektsioon tekib, oleneb ühelt poolt viiruse liigist, teiselt poolt organismi vastupanuvõimest.
HHV-1; HHV-2; HHV-3
(varicella-zoster virus); HHV-4 – Epstein-Barr; HHV-6; HHV-7 ja HHV-8 (kaposai
sarcoma related virus)
https://dspace.ut.ee/
Piirivesi ja GÜNEKOLOOGIA
Piirivee autor: Sergei Evgenievitsh Postnov, bioloogia- ja meditsiiniteaduste doktor, teaduste kandidaat füüsika-hüdrodünaamika alal.
Oleme teinud väga tihedat koostööd günekoloogidega. Tahan veelkord toonitada, et tegemist on füsioloogilise protseduuriga. Piirivee jaoks ei eksisteeri organismis mitte mingeid barjääre. Ka platsenta ega peaaju ei ole talle barjääriks ning ta tungib sinna momentaalselt. Aja jooksul on meis tekkinud kahtlus, et naissuguorganitel on organismis oma spetsiifiline barjäär. See võibolla ei ole nii võimas kui on ajul, kuid mingi barjäär seal on ja siin tuleb mängu piirivee 3. kasutusmeetod – vaginaalne. Endometrioos, müoomid, tsüstid jne – selgus, et tegemist on väga efektiivse preparaadiga. Kogemusi järjest lisandub ja on lausa suurepäraseid tulemusi.
PÄEVA VÄLTEL:
https://dspace.ut.ee/
Piirivesi ja GÜNEKOLOOGIA
Piirivee autor: Sergei Evgenievitsh Postnov, bioloogia- ja meditsiiniteaduste doktor, teaduste kandidaat füüsika-hüdrodünaamika alal.
Oleme teinud väga tihedat koostööd günekoloogidega. Tahan veelkord toonitada, et tegemist on füsioloogilise protseduuriga. Piirivee jaoks ei eksisteeri organismis mitte mingeid barjääre. Ka platsenta ega peaaju ei ole talle barjääriks ning ta tungib sinna momentaalselt. Aja jooksul on meis tekkinud kahtlus, et naissuguorganitel on organismis oma spetsiifiline barjäär. See võibolla ei ole nii võimas kui on ajul, kuid mingi barjäär seal on ja siin tuleb mängu piirivee 3. kasutusmeetod – vaginaalne. Endometrioos, müoomid, tsüstid jne – selgus, et tegemist on väga efektiivse preparaadiga. Kogemusi järjest lisandub ja on lausa suurepäraseid tulemusi.
PÄEVA VÄLTEL:
2 – 3 pihustamist mõlemasse ninasõõrmesse
5 – 10 pihustamist klaasitäiele veele – lasta seista 35 minutit – juua (15-30 min enne sööki)
15 pihustamist vaginaalselt
Tupes on täpselt samasugused limaskestad kui põskkoobastes või kurgus ja mööda limaskestades asuvaid kanaleid liigub preparaat momentaalselt sinna kuhu tarvis.
Kirjeldan teile unikaalset fakti: 36
aastane naine, kellel olid selles sfääris väga tõsised probleemid, mille tõttu
tal eemaldati osa munajuhadest. Naine soovis last. Ta „raviti“ 6 aastaga
sinnamaani, et tema folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) tase tõusis
sellisele tasemele, kus tema munarakud polnud enam võimelised küpsema. Temalt
polnud võimalik isegi võtta munarakku, et seda kunstlikult viljastada. Ta
tarvitas 3 nädalat piirivett ning tema munarakud hakkasid küpsema. Ülikõrge
hormoonitase normaliseerus teise nädala lõpuks ja rakkude normaalne
küpsemistsükkel taastus. See kõik oli vee toime neerupealistele ja teistele
naiste organitele.
Hoiatus! Kallid naised, olge preparaadiga ettevaatlikud! Te võite isegi 90 aastasena veel emaks saada… Sellega puutusime kokku täiesti juhuslikult ja õnneks on laps vanematele täielik rõõmu allikas. Mehel oli probleem spermatosoidide vähese liikuvusega. Mees ise preparaati ei tarvitanud, tarvitajaks oli naine ning ta tegi seda 3. meetodit kasutades ning ta jäi rasedaks.
Kui perekonnas peaks lapse saamise probleem olema, soovitan ma kindlasti, et preparaati kasutaksid nii mees kui naine. Siin ei ole mitte midagi üllatavat.
Me oleme preparaati katsetanud pulli külmutatud spermaga – spermatosoid pannakse lahusesse ujuma ja laser loeb kokku, mitu korda spermatosoid seda kiirt ületab. Füsioloogid loevad preparaati inimese jaoks efektiivseks kui tema liikumiskiirus tõuseb 25-30%. Meie preparaat, kui teda lahjendada 1:5 siis spermatosoidi liikuvus tõuseb just nii nagu füsioloogid seda nõuavad. Need katsed on läbi viidud väga ammu ja selline tulemus oli füsioloogide jaoks šokeeriv. Meie katses liikus spermatosoid 25-30% kiiremini ja 2x kauem, kui kontrollanumas olev spermatosoid.
Siis leidsime sellele ka selgituse. Mäletate, et rääkisin teile hapnikust? Spermatosoid on autonoomne objekt – tal on teatud kindel erinevate ainete varu. Et spermatosoid saaks energiat, peab nendes ainetes toimuma oksüdatsiooniprotsess. Kui tal hapnik otsa saab siis lõpeb ka energia tootmine ja ongi kõik. Ta ei suuda enam liikuda. Kui tal oli hapnikku piisavalt, liikus ta seni kuni varud lõppesid.
Ka meestel käitub küps spermatosoid täpselt samamoodi. Väga oluline on keskkond, kuhu spermatosoid satub, sest ka see naise sees asuv keskkond on spermatosoidi aktiivsuses olulisemgi kui arvata oskame. Nagu ma olen paljude arstide käest kuulnud, siis on viljatusprobleemid üha kasvavam protsess.
Veel piiriveest. Meil on olemas protseduur ja vahend, mida protseduuri käigus kasutatakse ja mis käivitab protsessid mitte isegi raku tasandil ega ka raku seesmistel tasanditel – piirivesi töötab organismi programmide tasandil. Ta töötab süsteemsel tasandil – südame veresoonkonna süsteem, endokriinsüsteem, kesknärvisüsteem jne.
Väga hästi on see näha
endokriinsüsteemis. See süsteem rahuneb 30-40 tunniks maha, tekib
kergendustunne ning süsteem ise „sõidab kuurortisse“. Seda kõike näitab meditsiiniline
diagnostika. Endokriinsüsteem
kompenseerib kõiki organismi kõrvalekaldeid ja mind paneb imestama arstide
lähenemisnurk endokriinsüsteemi ravile – tarvis on otsida põhjust, miks see ei
tööta või miks ta töötab piirkoormustel. Kõige
tõenäolisem ongi, et organismis on juba liiga palju erinevaid kõrvalekaldeid.
Miks ma seda räägin? Ma loodan, et mind võtavad kuulda arstid.
Situatsioon ise on aga järgmine: kui võtta meeste PSA, T3 ja T4 nii meestel kui naistel ja on ju üldteada, et teatud vanuses naistele hakatakse hormonaalpreparaate välja kirjutama. Minul aga on olemas piisav hulk tõendusmaterjali, et nii mehed kui naised, kes hakkavad preparaati kasutama, neil lähevad kõik need näitajad normi ja seetõttu on mul suur huvi teha koostööd oma tööd südamega tegevate endokrinoloogidega.
Mida tähendab: piirivesi töötab organismi programmilisel tasandil? Kõige tuntumad organismi programmid on kasvu- ja vananemisprogramm. Kasvuprogrammi me ei puuduta, sest on olemas väga ere näide kasvuprogrammidesse sekkumisel ja need on tüvirakud ja te kindlasti olete teadlikud, mis toimub siis, kui neid valesti kasutada.
Meie puudutame vananemisprogrammi. On välja töötatud suurepärane organismi funktsionaalsuse seisundi hindamise metoodika (professor Manuel Šabas? Väga halvasti on nimi aru saadav), mis põhineb kolossaalsel uurimismaterjalide hulgal. Ta tõi välja protsentuaalse suhte laetud rakutuumade- (rakutuum peab olema negatiivse laenguga) ja üldise rakutuumade hulga vahel. Ta tõestas, et kui inimene pole läbi elanud rasket haigust või operatsiooni või ei tegele pingelise ajutööga, siis see protsentuaalne suhe iseloomustab tema vanust ning füsioloogilist seisundit antud ajahetkel.
Me viisime moskvalaste hulgas läbi uuringu vastavate diagnostikaseadmetega ja kõikidel inimestel oli rakutuumade laengute tase madal ning see tegi inimesed 7-8 aastat vanemaks kui oli nende tegelik vanus. Isegi ühekordne preparaadi kasutamine likvideerib selle vanusevahe. Kui aga teha läbi terve tsükkel siis 42 aastase naise vanus „langes“ 28 aastale. Selgelt nähtavad on ka visuaalsed muutused, üksikud naised hakkasid mõtlema pere loomise peale, paljudel naistel tekkis soov veel ühe lapse ilmale toomiseks. See tähendab et inimesel on energiat rohkem. Naine lööb õitsele! Seda kõike on võimalik diagnoosida kasvõi Folli meetodi abil.
Taastub erütrotsüütide negatiivne laeng ja läbi selle paranevad vere reoloogilised omadused.
Tõlge Mati Rebane
Situatsioon ise on aga järgmine: kui võtta meeste PSA, T3 ja T4 nii meestel kui naistel ja on ju üldteada, et teatud vanuses naistele hakatakse hormonaalpreparaate välja kirjutama. Minul aga on olemas piisav hulk tõendusmaterjali, et nii mehed kui naised, kes hakkavad preparaati kasutama, neil lähevad kõik need näitajad normi ja seetõttu on mul suur huvi teha koostööd oma tööd südamega tegevate endokrinoloogidega.
Mida tähendab: piirivesi töötab organismi programmilisel tasandil? Kõige tuntumad organismi programmid on kasvu- ja vananemisprogramm. Kasvuprogrammi me ei puuduta, sest on olemas väga ere näide kasvuprogrammidesse sekkumisel ja need on tüvirakud ja te kindlasti olete teadlikud, mis toimub siis, kui neid valesti kasutada.
Meie puudutame vananemisprogrammi. On välja töötatud suurepärane organismi funktsionaalsuse seisundi hindamise metoodika (professor Manuel Šabas? Väga halvasti on nimi aru saadav), mis põhineb kolossaalsel uurimismaterjalide hulgal. Ta tõi välja protsentuaalse suhte laetud rakutuumade- (rakutuum peab olema negatiivse laenguga) ja üldise rakutuumade hulga vahel. Ta tõestas, et kui inimene pole läbi elanud rasket haigust või operatsiooni või ei tegele pingelise ajutööga, siis see protsentuaalne suhe iseloomustab tema vanust ning füsioloogilist seisundit antud ajahetkel.
Me viisime moskvalaste hulgas läbi uuringu vastavate diagnostikaseadmetega ja kõikidel inimestel oli rakutuumade laengute tase madal ning see tegi inimesed 7-8 aastat vanemaks kui oli nende tegelik vanus. Isegi ühekordne preparaadi kasutamine likvideerib selle vanusevahe. Kui aga teha läbi terve tsükkel siis 42 aastase naise vanus „langes“ 28 aastale. Selgelt nähtavad on ka visuaalsed muutused, üksikud naised hakkasid mõtlema pere loomise peale, paljudel naistel tekkis soov veel ühe lapse ilmale toomiseks. See tähendab et inimesel on energiat rohkem. Naine lööb õitsele! Seda kõike on võimalik diagnoosida kasvõi Folli meetodi abil.
Taastub erütrotsüütide negatiivne laeng ja läbi selle paranevad vere reoloogilised omadused.
Tõlge Mati Rebane
Heatunde MTÜ / Tallinn
